UNESCO loovlinnade võrgustikust

Header
Header

UNESCO loovlinnade võrgustikus on praegu 295 linna 80 riigist

Ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik loodi 2004. aastal ning koondab omavahelise koostöö, erinevate kultuurivaldkondade kohaliku ja rahvusvahelise arendamise ning kultuuriväärtuste säilitamise ja tutvustamise eesmärgil praegu 295 linna 80 riigist.

 

Võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: filmilinnad, käsitöö ja rahvakunsti linnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunstide linnad ja muusikalinnad.
 

 

Loovlinnade võrgustiku liikmete tegevus on tugevalt seotud ÜRO kestliku arenfu eesmärkide ga, mis lepigi globaalselt kokku 2015. aastal ning mis katavad 17 tegevusvaldkonda. Kestliku arengu eesmärkidega (KAEd, ingl.k. Sustainable Development Goals ehk SDGd) saab lähemalt tutvuda siin: https://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/kestliku-arengu-eesmargid/

 

Võrgustiku eesmärgid
- süvendada rahvusvahelist koostööd linnade vahel, kus teadvustatakse loovust strateegilise tegurina kestliku arengu tagamisel;
- innustada ja julgustada liikmeslinnade algatusi, mis suurendavad loovuse rolli linna arengus, eriti selliseid algatusi, mis sünnivad avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna koostöös;
- aidata kaasa kultuuriga seotud tegevuste, kaupade ja teenuste tootmisele ning levitamisele;
- arendada loovuse ja innovatsiooni keskusi ning avardada kultuurisektoris tegutsevate loojate ja spetsialistide võimalusi
- parandada kultuurielus osalemise ning kultuurikaupade ja –teenuste nautimise võimalusi, eriti marginaliseeritud või haavatavate sotsiaalsete gruppide seas;
- kultuuri ja loovuse integreerimine linnade kohalikesse strateegiatesse ja arengukavadesse

 

Tegevusvaldkonnad
UNESCO loovlinnad tegutsevad võrgustiku eesmärkide saavutamiseks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, eriti järgmistes valgkondades:
- kogemuste, teadmiste nig parimate praktikate jagamine;
- pilootprojektid, koostööettevõtmised ja algatused, mis seovad avalikku ja erasektorit ning kodanikuühiskonda;
- loojatele ja spetsialistidele suunatud vahetusprogrammid ja võrgustikud;
- loovlinnade kogemustele keskenduvad uurimused ja analüüsid;
- poliitikad ja meetmed linna kestliku arengu tagamiseks;
- kommunikatsioonile ja teadlikkuse suurendamisele keskenduvad tegevused.

 

Kirjanduslinnu on praegu 42, Infot UNESCO kirjanduslinnade, võrgustiku toimise ning ühistegevuste kohta võib leida kirjanduslinnade ühiselt veebilehelt.

 

Second

Võrgustikus on praegu 42 kirjanduslinna 32 riigist.

UNESCO kirjanduslinnade loend:

 

Angoulême (Prantsusmaa, 2019), Bagdad (Iraak, 2015), Barcelona (Hispaania, 2015), Beirut (Liibanon, 2019), Bucheon (Lõuna-Korea, 2017) Dublin (Iirimaa, 2010), Dunedin (Uus-Meremaa, 2014), Durban (Lõuna-Aafrika Vabariik, 2017), Edinburgh (Ühendkuningriik, 2004), Exeter (Ühendkuningriik, 2019), Göteborg (Rootsi, 2021), Granada (Hispaania, 2014), Heidelberg (Saksamaa, 2014), Iowa City (Ameerika Ühendriigid, 2008), Jakarta (Indoneesia, 2021), Kraków (Poola, 2013), Kuhmo (Soome, 2019), Lahore (Pakistan, 2019), Leeuwarden (Holland, 2019), Lillehammer (Norra, 2017), Ljubljana (Sloveenia, 2015), Lviv (Ukraina, 2015), Manchester (Ühendkuningriik, 2017, Melbourne (Austraalia, 2008), Milano (Itaalia, 2017), Montevideo (Uruguay, 2015), Nanjing (Hiina, 2019), Norwich (Ühendkuningriik, 2012), Nottingham (Ühendkuningriik, 2015), Óbidos (Portugal ,2015), Odessa (Ukraina 2019, Praha (Tšehhi, 2014), Québec City (Kanada, 2017), Reykjavík (Island), 2011, Seattle (Ameerika Ühendriigid, 2017), As-Sulaymānīyah (Iraak, 2019), Uljanovsk (Venemaa, 2015), Utrecht (Holland, 2017), Vilnius (Leedu, 2021), Wonju (Lõuna-Korea, 2019) ja Wrocław (Poola, 2019).