"Tartu on unikaalne paik. Ilmselt on maailmas vähe selliseid linnu, mille mõju ühe rahva etnogeneesile oleks olnud sedavõrd suur. Tartu on midagi ühiselt jagatud lapsepõlve sarnast." (Valdur Mikita)

Rubriigis "Hea mõte" avaldame väärt mõtteid Tartust, kirjandusest ja muustki vaimule vajalikust.

 
Laual on alates 2014. aasta sügisest kirjandusfestival Prima Vista ja Vilde lokaali koostöös ilmuv Piibeleht

Kirjanduslinnade võrgustiku üks algatajaid ning eestvedajaid, Ali Bowden Edinburghist on öelnud, et võrgustiku üks olulisi eesmärke linnade kirjandusliku pärandi ja ajaloo väärtustamise ning kirjanduselu tutvustamise kõrval on vältida heade ideede kaotsiminekut. Samalaadsest mõttest on juhindunud ka Tartu kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse esindjatest koosnev komisjon, mille Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond möödunud aastal kokku kutsus ning mis on nüüdseks sõnastanud Tartu kui kirjanduslinna olulisemad tegevussuunad – eesmärgid ja tulevikuplaanid, mis on aidanud suurel määral kaasa Tartu kandidatuurile ning jäävad ka edaspidi Tartu kirjanduselu põhisuundadeks.

Plaadile"Lutsuvad kivid" on koondatud kirjandusfestival Prima Vista "Laulvate krjanike" kontserdil esinenud autorite lood.
Plaadile"Lutsuvad kivid" on koondatud kirjandusfestival Prima Vista "Laulvate krjanike" kontserdil esinenud autorite lood.

Tartus saavad kokku vaba mõttelend ja akadeemiline põhjalikkus, rikkalik kultuuripärand ja lennukad uued ideed,  siin pole unustatud unistamist ja väikestel mõtetel on aega kasvada suureks. Armastus ja austus sõnakunsti, väljenduskultuuri ning lugemise vastu on midagi, mida võib pidada Tartu vaimuelu südamikuks ja üheks olulisemaks tõukejõuks.

Mõte esitada Tartu linna kandidatuur UNESCO loovlinna tiitlile kirjanduslinna kategoorias sündis Eesti Kirjanduse Seltsis 2008. aasta lõpus. 2013. aastal esitati Tartu eeltaotlus UNESCOle, kust see sai positiivse vastukaja koos soovitusega esitada lõplik taotlus. Tänavu aprillis kuulutas UNESCO välja uue vooru loovlinnade võrgustikku kandideerimiseks ning Tartu esitas oma taotluse 15. juulil. Uued loovlinnad kuulutas UNESCO välja 11. detsembril ,koos Tartuga pääsesid nüüd juba 20 kirjanduslinna hõlmavasse võrgustikku Baghdad (Iraak), Barcelona (Hispaania), Ljubljana (Sloveenia), Lviv (Ukraina), Montevideo (Uruguay), Nottingham (Suurbritannia), Óbidos (Portugal) ning Uljanovsk (Venemaa).

Miks kandideeris Tartu just kirjanduslinnaks?

Nii tartlased ise kui ka paljud siia sattunud külalised on kogenud seda rahulikku ning samal ajal ometi elevust tekitavat ja inspireerivat õhustikku, mis küll aja kulgedes ja aastaaegade vahetudes kuju muudab, kuid on Tartus alati kohal – olgu tema nimi siis Tartu vaim või midagi muud. See õhustik hõlmab mitmesuguseid mõtteväljundeid ning erinevaid kunstivorme, kuid üks väga oluline, õige mitme kandi pealt vaadates keskne koht selles kuulub kirjasõnale. 

Tartu Kirjanduse Maja Vanemuise tänaval

Ülemaailmne UNESCO loovlinnade võrgustik loodi 2004. aastal ning koondab omavahelise koostöö, erinevate kultuurivaldkondade lokaalse ja rahvusvahelise arendamise ning kultuuriväärtuste säilitamise ja tutvustamise eesmärgil praegu 69 linna üle terve maailma. Võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: kinolinnad, käsitöö ja rahvakunsti linnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad ja muusikalinnad. 

Kirjanduslinnade hulka kuuluvad  Edinburgh, Melbourne, Iowa City, Dublin, Reykjavik, Norwich, Kraków, Dunedin, Granada, Heidelberg, Praha, Baghdad, Barcelona, Ljubljana, Lviv, Montevideo, Nottingham, Óbidos ning Uljanovsk. Loe kirjanduslinnade kota lähemalt :