Kirjanduslinn kasvab: kaheaastane kirjanduslinn Tartu on taas kogemuste ja algatuste võrra rikkam ning valmistub ülemaailmse luulepäeva tähistamiseks.

Täna möödub kaks aastat päevast, mil Tartust sai UNESCO kirjanduslinn. Nii nagu esimenegi, on ka teine aasta kirjanduslinnana toonud rohkelt uusi kogemusi, kontakte ja algatusi. Aasta alguses valiti Tartule esmakordselt linnakirjanik, kelleks tänavu on olnud nii Tartu kui ka kogu Eesti kirjanduselus aktiivselt tegutsev Kristiina Ehin. Juba on välja kuulutatud ka konkurss järgmise aasta stipendiumile. Septembrikuus toimus esmakordselt Tartu laste- ja noortekirjanduse festival, oktoobris ja novembris viibis Tartus kirjanduslinna residentuuriprogrammi esimene külaline, kirjanik Andrej Tomažin Sloveeniast. Tänavu alustas Tartu linn ka õpilastele raamatute kinkimise traditsiooni. Terve aasta jooksul on aga Tartu linnaliinibussides olnud võimalik lugeda aknakleebiselt luuletusi teiste UNESCO kirjanduslinnade autoritelt. Atesteeritud on ka esimesed kirjanduslinna giidid, kes pakuvad mitmes keeles elamuslikke linnatuure – näiteks saab tellida jalutuskäigu Raja Teelega Oskar Lutsu jälgedes.

Tihe on 2017. aasta olnud ka loovlinnade võrgustikus – kohtutud ja tulevikuplaane on visandatud nii kirjanduslinnade aastakohtumisel Barcelonas kui ka UNESCO loovlinnade suurkogunemisel Enghien-Les-Bains’is. Järgmisel aastal võõrustavad suurkohtumist kahasse kirjanduslinn Kraków ja muusikalinn Katowice, seega on kirjandus ja kirjanduslinnad 2018. aastal veelgi enam kogu võrgustikus nähtaval. Pärast pikka ja põhjalikku hindamisprotsessi, millest ka kõik loovlinnad oma valdkonnas osa võtsid, kuulutas UNESCO oktoobris välja võrgustiku uued liikmed – kirjanduslinnu on nüüd kokku 28, tänavused liitujad on Utrecht (Holland), Québec (Kanada), Seattle (USA), Manchester (Suurbritannia), Milano (Itaalia), Lillehammer (Norra), Durban (Lõuna-Aafrika Vabariik) ning Bucheon (Lõuna-Korea). Nõnda on taas avardanud ka koostöö ja kogemuste vahetamise võimalused. Uus aasta tõotab tuua ka mitmeid uusi algatusi, nagu näiteks kirjanduslinnade plaan tähistada ühiselt ülemaailmset luulepäeva 21. märtsil. Tartus loodetakse tähistamisse kaasata nii raamatupoed kui ka kohvikud ja baarid, et luulepäeval kõlaks elav sõna kogu linnas, samal ajal teevad kirjanduslinnad koostööd, et tehnilisi võimalusi kasutades kajastada kõigis linnades toimuvat üle maailma.

Suursündmuste, pikaajaliste ettevõtmiste ning uute ideede kõrval käib aga Tartus pidevalt elav ja äärmiselt tihe igapäevane kirjanduselu: kirjanduslinna kodulehele tartu.kirjandus.ee koondatud info põhjal võib tõdeda, et kui välja arvata suveaeg, toimub Tartus keskmiselt 32 kirjandusega seotud sündmust kuus. Kirjanduslinn Tartu tegevusi koordineeriva Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretäri Marja Undi sõnul ei saa küll kõigi üksikute sündmuste ja algatuste puhul alati täpselt öelda, kas ja kuivõrd on need just kirjanduslinna staatusest tingitud, nagu pole ka võimalik mõõta inspiratsiooni, kuid olulisim ongi just see, et vaatamata vajadusele esindustegevusi ja suuremaid projekte koordineerida, pole Tartu kui kirjanduslinn ükski üksik asutus või kindel programm, vaid kõik need, kes selles linnas tegutsevad, mõtlevad ja loovad.

Lisainfo:
Eesti Kirjanduse Selts
eks@kirjandus.ee
Tel. 7427079
Tartu.kirjandus.ee