Tartu on hariduslinn
Selles, et Tartu on tugevate traditsioonidega kultuuri- ja hariduslinn, ei kahtle ilmselt keegi. Nii tartlased ise kui ka paljud siia sattunud külalised on kogenud seda rahulikku ning samal ajal ometi elevusttekitavat ja inspireerivat õhustikku, mis küll aja kulgedes ja aastaaegade vahetudes kuju muudab, kuid on Tartus alati kohal – olgu tema nimi siis Tartu vaim või midagi muud. See õhustik hõlmab mitmesuguseid mõtteväljundeid ning erinevaid kunstivorme, kuid üks väga oluline, õige mitme kandi pealt vaadates keskne koht selles kuulub kirjasõnale. Tartu kirjanduselu on elav ja mitmekesine, siin on hoitud paljud traditsioonid ja väärtused ning samas jätkub ruumi uutele ideedele ja kasvamisele, rohkelt on ka kokkupuutekohti teiste kunstidega.
Mõte kandideerida UNESCO loovlinnade võrgustikku kirjanduslinna kategoorias sündis Eesti Kirjanduses Seltsis 2008. aasta lõpus. 2009. aastal moodustati EKSi juurde kirjanduslinna taotluse ettevalmistamise töörühm, kuhu kuulusid mitmete kirjandusega seotud organisatsioonide ja asutuste esindajad. Pärast ettevalmistavat tööd ja töörühma arutelusid asus Berk Vaher kirjutama eeltaotlust, mis esitati 2013. aastal UNESCOle, kust see sai positiivse vastukaja koos soovitusega esitada lõplik taotlus. 2014. aasta sügisel kutsus Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond kokku Tartu kultuuriorganisatsioonide, haridusasutuste ja linnavalitsuse esindjatest koosneva komisjoni, mis sõnastas Tartu kui kirjanduslinna olulisemad tegevussuunad – eesmärgid, ja tulevikuplaanid, mis olid abiks lõpliku taotluse koostamisel, kuid jäävad ühtlasi aluseks edasistele tegevustele kirjanduse ja kirjanduselu valdkonnas. 2015. aasta aprillis kuulutas UNESCO välja uue vooru loovlinnade võrgustikku kandideerimiseks ning Tartu taotlus saadeti teele 15. juulil. Uued loovlinnad, nende seas kirjanduslinn Tartu ning veel 8 uut kirjanduslinna, kuulutas UNESCO välja 11. detsembril.